Haigekassa finantsnäitajad

Sellel lehel olev infograafika annab ülevaate Eesti Haigekassa olulisematest finantsnäitajatest. Graafiliselt on välja toodud haigekassa tulud, kulud ning tulem aastatel 2004–2018.

Graafiku aluseks olevad andmed tabelkujul (MS Excel formaadis) on alla laaditavad siit.

Lisaks saab haigekassa finantsnäitajate ning nende analüüsiga tutvuda detailsemalt Eesti Haigekassa majandusaasta aruandes.

Ülevaade

Tulud on rahalised vahendid, mille ulatuses saab Eesti Haigekassa pakkuda ravikindlustatud inimestele raviteenuseid. Kõige suurema osa haigekassa tuludest moodustab sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis kantakse haigekassale riigieelarvesse laekuvast sotsiaalmaksust.

Kulud jagunevad tervishoiukuludeks ning haigekassa enda ülalpidamis- ehk tegevuskuludeks. Tervishoiukulud on läbi sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa rahastatud Eesti ravikindlustatute tervishoiuteenused, ravimid, meditsiiniseadmed, töövõimetushüvitised ning muud hüvitised. Haigekassa rahastab aastas ligi 800 tuhande inimese eriarstiabi teenuse, hüvitab üle 8 miljoni soodusretsepti ning tasub isikutele üle 6 miljoni töövõimetuspäeva alusel töövõimetushüvitisi. Haigekassa tegevuskulud moodustavad vähem kui 1% kogu haigekassa eelarvest. Tegevuskuludest kaetakse haigekassa tervishoiu administreerimisega seotud kulud – haigekassa töötajate tööjõukulud, igapäevategevusega seotud majandamiskulud, vahendid kindlustatutele ja partneritele tervishoiuga seotud teenuste pakkumisel tehniliste lahenduste arendamiseks ning hooldamiseks, samuti erinevad konsultatsioonid ja tervishoiusüsteemi arenduskulud.

Tulem on tulude ja kulude erinevus. Kui tulem on negatiivne, ehk kulud on suuremad kui tulud, siis see negatiivne tulem kaetakse seadusega ettenähtud mahus haigekassa eelmiste perioodide jaotamata tulemist. See on kujunenud aastate jooksul, kus sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine on olnud planeeritust suurem ning tervishoiu kasutus on jäänud erinevatel põhjustel planeeritust väiksemaks. Positiivse tulemi puhul kandub see edasi eelmiste perioodide jaotamata tulemisse ning selle osas suurenevad haigekassa reservid.

Haigekassa eelarve planeerimise põhimõtted on püsinud muutumatuna kogu andmete võrdlemise perioodi vältel, aastast 2004 kuni 2018.

Haigekassa tulud 2017

TululiikMln €Osakaal
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa1111,2098,0 %
Tegevustoetus16,001.41 %
Tulud kindlustuslepingute alusel1,490,13 %
Sissennõuded ja tulud ravikindlustushüvitistelt1,290,11 %
Finantstulud0,040,00 %
Muud tulud3,960,35 %
Kokku1133,97100%

Eesti kindlustatutele ravikindlustusseaduse alusel pakutavad tervishoiukulud rahastatakse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast, mis moodustab 98% haigekassa tuludest.

Lisaks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osale saab haigekassa tulu vabatahtlikest kindlustuslepingutest, Eestis elavate Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäride eest laekumistest, ravikindlustuse põhjendatuse kontrolli tulemusena esitatud nõuetest ning haigekassa poolt esitatud nõuetest teistele EL liikmesriikidele nende kindlustatutele Eestis osutatud raviteenuste eest jmt. Lisaks saab haigekassa finantstulu Rahandusministeeriumiga sõlmitud hoiulepingu alusel riigi kontsernikontol hoitava raha jäägilt makstavatest intressidest.

Alates 2018. aastast saab haigekassa täiendava tuluna eraldist riigieelarvest, mis arvestatakse mittetöötavate vanaduspensionäride vanaduspensionitelt. 2018. aastal on tulumääraks 7% keskmisest vanaduspensionist. Tegevustoetuse eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus.

Haigekassa kulud 2017

logod